Kikkut tamarmik naleqquttumik suliffeqarnissaat Siumup anguniartuarpaa.
Nunatsinni sulisussatigut pisariaqartinneqartunut naapertuuttumik sulisussaqartuarnissaq qulakkeersimaniarlugu susassaqartut taamaasa suleqatigiisillugit siunertat anguniarneqartassapput, inuussutissarsiutit pioreersut nutaallu aallartinneqartartut tamaasa eqqarsaatigalugit.
Kommunini tamani inuttaasut suliffeqarnermi piginnaasamikkut qaffassartuarnissaat sulissutigineqartuassaaq.
Siumup anguniartuarpaa sulisussarsiortarnermi Kalaallit Nunatsinni nunaqavissut suliffissarsiortut salliutinneqartuarnissaat, pissusissamisuunngimmammi nunatsinni suliffissaaleqisoqaraluartoq avataaniit sulissussanik tikerartitsiuarneq, taamattumik sulisussarsiortarnermi kommuunini suliffissarsiorluni qinnuteqaatinik sullissisarnerup pitsaanerusunngortinnissaa Siumup sulissutigeqqinniarpaa.
Suliffissarsiorluni nalunaarsuisarfik nittartakkatigoortoq atorneqartassasoq pisussaaffiussaaq.
Akilernerluilluni sulipilutsitsineq atorlugu suliffeqarfiit ilaasa sulisoqartarnerat (social dumping) Kalaallit Nunatsinni inerteqqutaassaaq, ukiunilu tulliuttuni qulaajaaneq ingerlanneqassaaq inatsisitigut naleqqussaanissaq siunertaralugu.
Suliffeqarfiit avataaniik suliartortussanik tikisitsiniarlutik qinnuteqaraangamik ullunik 14-inik akissutisinissamut periarfissinneqartarnerat sapaatip akunnerinut sisamanut sivitsorneqassaaq.
Piginnaasatigut pisariaqartitsisoqartillugu pisortat tikisitsippata piginnaasap nunaqavissumut ingerlateqqinneqartarnissaa qulakkeerneqartassaaq, nunaqavissorlu piginnaasatigut naammassinnissinnaanngoraangat tikisitap suliassaa naammassineqarsimasutut isigineqassaaq.
Nunatsinni inuussuttut tamarmik ilinniarfissaqarlutillu suliffissaqassapput, tamannalu anguniarlugu ukiuni tulliuttuni Siumup sulinini sakkortusissavaa, inuussutut tamamik meeqqat atuarfianniit anigaangamik ingerlaqqittarnissaat qulakkeerniarlugu.
Kikkulluunniit suliffissaarunnermik eqqugaasut piaarnerpaamik ilinniaqqinnissamik imaluunniit suliffissamik innersuunneqartassapput, piumasaat sapinngisaallu naapertorlugit. Piaarnerpaamik suliffeqaqqilernissaq anguniarlgu pisariaqarluinnarpoq suliffissaaleqisut pikkorissarnissaat suliffissanullu allanut nutaanut nuussinnaannermut piukkunnarsarneqarnissaat.
Inoqarfiit akornanni suliffissanut nuukkasuarsinnaasarnissami ajornartorsiutit qulaajaaffigineqassapput aaqqiiffigineqarlutillu, tamatumani sulisartut sulisitsisullu kattuffii suleqatigineqassapput.
Suliffeqarfiit qullersaqarfiisa nunatsinniisittarnissaat killiliussatigut piumasaqaataassaaq, suliffeqarfiit qullersaqarfiini akisussaasutut inissisimasut kalaaliusarnissaat kalaalersaqartarnissaalluunniit killiliussatigut piumasaqaataasalissaaq.
Nunatsinnut naleqquttunik sulisartunut napparsimanersiuteqarnissamut suliffissaaleqinermullu aningaasaateqarfinnik pilersitsisarneq ineriartortillugulu ingerlanneqartuartariaqarpoq.
Suliffeqarfiit nutaaliorsinnaanerat, naleqqussallaqqissusaat piginnaasanillu qaffasaanerat isiginiarneqartariaqarpoq, kiisalu teknikkikkut atortorissaarutit nutaanik nioqqutissiornermi nunarsuarmioqatinullu attaveqarnermi atorluarneqarlutik.
Inuusuttut ilinniagaqarnatillu suliffeqanngittut inuiaqatigiinni suleqataalernissaat pillugu immikkut iliuuseqartoqartariaqarpoq.
Inuussutissarsiutinik pitsanngorsaasoqartillugu nutaaliortoqartillugulu sulilersussatigut naleqqussaasoqartuartassaaq nunatsinni najugaqavissut atorluarneqarsinnaaqqullugit, soorlu aatsitassarsiornermi, uuliasiornermi, aatsitassanut akuiaaviliornermi il.il.
AKULERUTSITSINEQ
Kalaallit ataatsimoornitsinni kinaassuserput, kulturerput oqaatsivullu qitiulluinnarput. Naalagaaffinngornissarput eqqarsaatigalugu ilinniartitaaneq ineriartornerlu qitiupput pingaaruteqarluinnarlutillu.
Inuit nunanit allaneersut inuiaqatigiinni inooqataalersimasut akuulersinniarlugit immikkut iliuuseqartoqartarnissaa pisariaqarpoq:
- Kalaallit oqaasiinik, danskit oqaasiinik tuluilluunniit oqaasiinik ilinniarnissamik pisariaqartitsisut eqqarsaatigalugit.
- Kalaallit kulturiannik, oqaluttuarisaanerannik inuiaqatigiinnilu pissutsinik paasisaqarnissamik pisariaqartitsisut eqqarsaatigalugit.
Taamaammat oqaatsitigut inuiaqatigiinni akuunerulersitsiniarnermut inatsimmik Siumut pilersitsiniarpoq – kinaluunnit Kalaallit Nunaanni najugalik kalaallit, danskit tuluillu oqaasiinik, kalaallilu kulturiannik inooriaasiannillu ilinniagaqarsinnaaleqqullugu.
Akuuneruneq oqaatsitiguinnaanngitsoq aamma sulisoqarnikkut allatigullu timitalerneqassaaq.
Nunat allamiut nunatsinnut nuuttarsinnaanerat, najugaqarallartarsinnaanerat nakkutigineqarnissaallu pillugit nunatsinni nammineerluta inatsisiliornissarput Siumup sulissutigissavaa.