Isuma

Qeqertarsuaq ukiuni 250-iliininni pilluarit

Qeqertarsuaq, Diskomi illoqarfik kusanassutsimigut nunattalu sinneranut sanilliulluni nunataa immikkuullarissoq allarnarnermigullu tusaamasarput, ukioq 1773-imi tunngavilerneqarsimasoq, ullumikkullu tunngavilerneqarnerminit 250-iliilluni nalliuttorsiutigineqarnerani innuttaasut tamassi pilluangaaritsi.

All.: Erik Jensen, siulitaasoq, Siumut

Qeqertarsuaq tassaavoq qeqertaq immikkuullarissoq kusanassutsimigullu tupinnaannartumik alutornarluinnartoq. Taamaattumik pisuussuteqarpoq nunatsinni atorluarnerusariaqakkatsinnik soorlu imeq peqqinnarlunilu mamarluinnartoq (ph938) kiisalu sioqqat basalt, nunatta annertunerujussuarmik pitsaasumillu avammut niuernermigut isaatitsissuteqarnerunissaannik pisuussutilik.

Qeqertarsuup avataani pisuussuteqarluarpoq, taamaattumik tupinnanngilaq  innuttaasut najussallugu kiisalu tamakku atussallugit pingaartitarisaraat. Tamakkulu allanngunnguaratik atortarpaat atorluarusuppaat, tassami nunagalugu allaqqunneqarsinnaasimanavianngilaq; nunaq allanartoq kusanassutsimigullu assissaqanngitsoq allatut erinarsuutigissallugu.

Kisarfissaqqinnera pissutiginerullugu 1700-kkunni arfanniat siulliit Qeqertarsuarmut pimmatali, sumiiffik inoqarfiusimavoq. 1773-imi arfanniap, Svend Sandgreenip illoqarfik “Godhavn” toqqammavilerpaa, avannarpasinnersaallunilu arfannianut nunnittarfiusimavoq. Illoqarfimmut arfanniat pingaaruteqarsimaqaat, ulloq mannalu tikillugu imaq suli inuussutissarsiutigineqarluarluni.

Immamik inuussutissarsiuteqarnerup saniatigut takornarialerineq ingerlanneqarluartarpoq, ilaatigut takusassaqqissut ilagalugit Kuannit aammalu Uunartuarsuup Qaqqaa, tassannga samungarsuaq ilulissat isiginnaarneqarsinnaallutik.

Qeqertarsuarmiut tamassi kiisalu Kommune Qeqertalik Qeqertarsuup ukiunik 250-inik nalliuttorsiornerani tamassi pilluangaaritsi.