Isuma

Inuiaqatigiinnut kinguneqarluartussat pineqarput

Aningaasanut Inatsit 2024-moortoq Inatsisartuni sammineqarmat, puukunut akitsuut assut initungaatsiarsimavoq. Allaallumi nunarsuarpunngooq “uukkaatilersutullusooq” inuiaqatigiinnut saqqummiussuuneqarluni.

All.: Lars Poulsen, Inatsisartunut ilaasortaq, Siumut

Soorunami partiit akunnerminni taamatut isummersornerat ataqqeqqissaarpara, kiffaanngissuseqarlutik politikertik ersarissarlugu saqqummiussimmata. Taamaattoq immiaaqqat, sodavandit imeruersaatit assingusullu puuisa akitsuutaat kr. 2,90,- patsisigalugu aningaasanut inatsit pitsassuaq partiit ilaanit akuerseqataaffigineqanngilaq.

Pisisartut piumagunik piumanngikkunik kiffaanngissuseqarlutik atuissapput pinngitsaalineqarnavianngillat, soorluttaaq aamma niuertut taamatorluinnaq. Akisussaassusilittut imminut taajortaraanni periarfissaq naalakkersuisunit tunniunneqarsimasoq atorluarnagulu “silarsuaq uukkaatilernerarlugu” peqataajumannginneq uggorinngitsuunngilara, periarfissaqaraluaramik aningaasalersuutissanik siunnersuuteqassallutik. Siumumiilli kr. 3,50-iusimasoq apparsarniarlugu naaperiaasimavugut 60 øre’milli appartinneqarnera naapiffigisimavarput, piivinneqarnissaali angorusussimagaluarparput.

Aningaasalersuutaasussalli allat toqqassallugit inuiaqatigiinnut kiisalu aningaasanut inatsimmut nammaqatigiissitsinissamut pitsaanerpaaq angorusullugu naalakkersuisut naaperiaanerat akuerseqataaffigisimavarput. Allarpassuarnittaaq angusaqarpugut, nuannaarutigalugit inuiaqatigiinnut pitsaasumik kinguneqarluartussat angusimavagut.

Utoqqarnut atugassarititaasut pitsanngorsarneqassapput, meeqqat angajoqqaarsiallu atugaat pitsanngorsarneqassapput, aalisartut ineriartornissaat aningaasaliiffigineqarput, sanaartornerup siammarneqarnissaanut kiisalu nammineq illuliortarnermut tunngasut aallarteqqinneqartussanngorput, erngup nukissiorfii annertuumik inerisaaffigeqqinneqassapput, peqqinnissaqarfiup pitsaap tungaanut aallartinneqaqqinnissaanut aningaasaliinerunitsigut qulakkeerinniffigaarput, kulturikkut nukittorsaaneq qaannat kattuffiannut avannaatalu qimussersuanut aningaasaliineruneq pisussanngorpoq – allarpassuillu aningaasalersorneqarput. Piffissamilu tulliuttumi akileraartarnikkut aaqqissuusseqqinneq aqqutigalugu assigiinngitsutigut inuit atugaat pitsanngorsarniarlugit nalimmassaasoqartussaavoq, Siumullu tassani nakkutaa tassaavoq, isertitakinnerusut akunnattumillu isertitallit malunnartumik oqilisaassunneqassasut.

Tamakkua tamaasa inuiaqatigiinnut kinguneqarluartussat akisussaassuseqarluta aningaasanut inatsit nammaqatigiittoq akuerseqataaffigaarput. Oqareernittut malitsigisussaavaa akileraartarnermut aaqqissuusseqqittoqassasoq kiisalu aalisarnermut inatsisissaq suliarineqarluni naammassineqassasoq.

Ajoraluartumilli Demokraatit inatsimmut taaseqataanngillat, naallu nipituuliornerpaagaluartut puukunut akitsuut pissutigalugu peqataajumanngillat. Uffa tassunga annguttoqarneranut “ilusilersuisuullutik”. Tassami Nuuk Imerup kisermaassisussaatitaanerata atorunnaarsinneqarnissaanut siunnersuuteqartuupput, kingunerivaalu matuneqartussanngornera. Annaasseriaraluarneq iluatsinngitsooramikku “arsaq allanut miloriuteriaraluarpaat”, Nuuk imerulli Nunatsinni tunisassiortuummat akitsuut atuussimanngilaq, matuneratalu kinguneranik avataaniit eqqussuinermi puukunut akitsuut (pioreersoq) annertuninngorluni atuuttussanngorluni.

Isorliunerusunut pisariaqartitsisunullu ineriartortitseqqinnissaq pisariaqarmat akuerseqataaffigaarput, Demokraatillu kisiartaallutik taaseqataanatik. Taamak naatsumik nassuiaalaarpunga silarsuaq taartuinnartut isikkoqanngimmat, killormuanillu qaamaneq pitsaasumillu kinguneqartussaq ornikkipput qularutiginnginnakku.