Illersornissaq – annaassiniartarneq

Siumup anguniarpaa Nunatsinni nammineerluta illersornissaq pillugu periusissiaqalernissarput aammalu issittumut atuuttussamik periusissiortoqarnissaa.

Siumup ilisimaaraa nunatta nunarsuarmi inissisimanera naapertorlugu illersornissakkut pingaaruteqarluinnarnera.

Siumup anguniarpaa illersornissakkut sakkuttooqarnikkullu nunatta nammineq akisussaaffeqalernissaa, Danmarkip naalagaaffia paaseqatigalugu.

USA-mut 2004-mi illersornissaq pillugu isumaqatigiissutip naalagaaffinngornissatsinnut sulissutiginninnitsinnut naapertuuttumik ineriartortittuarnissaa Siumup sulissutiginiarpaa.

Nunatta killeqarfiata iluani nakkuttilliisoqarnikkut ingerlatsinermi tamakkiisumik oqartussaalernissarput tikitserlugu Siumumi sulissaagut. Killeqarfinnik nakkutilliinermi Ilinniartitaanerit aqqutsigalugit Kalaallit Namminneq ingerlatsisalernissaat Siumup anguniarpaa.

Siumup anguniarpaa Kalaallit Nunatsinni GREEN-SAR pilersinneqassasoq. GREEN-SAR tassaassaaq Kalaallit Nunaanni Annaasiniarnermi suleqatigiiffik. GREEN-SAR pilersinneqassaaq Danskit aammalu Island-imi ICE-SAR suleqatigalugit.

Kangerlussuup illersornissakkut ilinniarfittut, Politiinut ilinniarfittut, annaassiniartarnernut ilinniarfittut, Qatserisartunut ilinniarfittut atuutsilernissaa Siumup sulissutigissavaa. Aamma Nunarsuarmi issittumi inuuniarsinnaanermut ilinniarfittut ingerlatsiviulernissaa sulissutigineqassaaq.

Siumup kissaatigaa nunarput nunani issittumiittuni pingaaruteqartumik inissisimanini tunngavigalugu nunarsuarmioqatigiit ineriartoqatigiinneranni sunniuteqarnerulernissaa, taamaattumik Siumup kissaatigaa nunarput nammineq Naalagaaffinni Peqatigiinni sinniisoqalernissaa.

Siumup tapersersorpaa NATO-mut ilaasortaaneq, eqqissinissaq pillugu suleqatigiiffiummat. Nunarput NATO-mi ilaasortaanermigut Amerikap avannaata Europallu akornanni attaveqaqatigiinnermut aqqutaasarsinnaavoq. Ilanngullugulu Siumup kissaatigaa NATO-mi ataatsimiittarnerni nunatsinni Naalakkersuisut peqataatinneqartarnissaat. Aammalu Siumup anguniarpaa Nunatta nammineerluni NATO-mut isumaqatigiissuteqartalernissaa.

Siumup kissaatigaa Naalagaaffinni Peqatigiinni NATO-milu aalajangiisinnaassuseqartunik suleqatigiiffinnik pilersitsisoqassasoq, nunarsuarmi inatsisitigut eqqortumik ingerlatsisoqarnissaanik illersuisussanik, nunarsuarmilu naligiinnginnerup akiornissaanik suliaqartussanik.

Siumup kissaatigaa nunarput NORDEFCO-mi suleqataalernissaa. Saniatigut aamma Islandimisulli norskit nunatsinni silaannakkut nakkutilleeqataasalernissaannut periarfissaqarnersoq paasiniagassanngortikkusupparput, taamaasilluta aamma suliaq ullutsinni Danmarkimiit isumagineqartoq amerlanerusuniit kivinneqarsinnaalerniassammat.

Nunatta illersornissamut tunngasutigut atorneqarnerata nunatsinniit oqartussaaffigineqalernissaa nammineerneruleriartornerput ilutigalugu alliartuaartinneqassaaq. Nunatta naalagaaffittut Nato-mut ilaasortaanissaa Siumup aalajangiusimavaa. Amerikkarmiut nunatsinni sakkutooqarfeqarnerat pillugu nunatta toqqaannartumik USA-mut isumaqatigiissuteqartalernissaa Siumup anguniarpaa. Ukiuni kingullerni Pituffimmi kiffartuussinermut isumaqatigiissummut tunngassuteqartut, kingullertigullu aamma Pituffimmi sakkutooqarfiup pilersorneqarneranut tunngassuteqartut eqqarsaatigalugit, Siumut nunatta suliassaqarfinni pineqartuni pissarseqataanerusalernissaata qulakkeerneqarnissaanut Naalakkersuisut USA-mut nutaamik paaseqatigiiffiusumik isumaqatigiissuteqarnissaat kissaatigaa.

Nunatta innuttaminit illersorneqartalersinnaanissaa aqqutissiuunneqarluarnerusariaqarpoq, nammineq erfalasutta ataani. Kalaallit inuusuttut inersimasullu nunatta illersornissaanik suliaqarusuttut sapinngitsullu atorluarneqarnerusariaqarput, aalisarnermik nakkutilliinermi Sirius Patruljellu suliaata assinganik suliaqalersillugit.

Taamaammat nakkutilliisussatut ilinniartitaasarnerit aaqqissuulluagaasut pilersinnissaat Siumup sulissutiginiarpaa.

Siumup anguniarniarpaa nunatta aalisarnikkut killeqarfiinik nakkutilliinermi tamatigut umiarsuit minnerpaamik marluk ataatsikkut nakkutilliisinneqartalernissaat, tassa nunatta kangiani aammalu nunatta kitaani. Tamatumalu piumasaqaatip Danmarkip naalakkersuisuinut piaartumik isumaqatigiissutigineqarnissaa kaammattuutigalugu. Siumup anguniarpaa cyberikkut isumannaallisaaneq nunatsinni pimoorullugu ukkatarineqassasoq, cyberikkullu isumannaallisaaneq qinersisoqartillugu, pisortaqarfinni suliffeqarfinnilu annertusarneqassasoq, sapinngisamillu nunatsinni innuttaasut piukkunnaatillit cyberikkut isumannaallisaaqataanissamut piginnaaninngorsarneqarnissaannut aqqutissiueqataassalluni.