IsumaSaqqaa

Kommunit aaqqissuuteqqinneqarnerat -takorluukkat piviusorlu naapertuutinngitsut

2008-mi ilinniartuuvunga, ilinniarninnilu ukioq kingulleq ingerlallugu. Ilinniartitsisutut ilinniarlunga Inuiaqatigiilerinermi bacheloritut allaaserisanni kommunit aaqqissuuteqqinneqarnerat sammivara – tassa Kalaallit Nunaanni kommunit anginerusunut kattunneqarnissaat. Taamanikkut aaqqissuusseqqinneq nutaaliaasumik politikkikkut suliniutit annerpaat ilagaat, anguniagaallu angisuullutik. Taamaattumik soqutigalugu sammillugu aallartippunga.

Atuakkakka amerlaneruleriartortillugit soqutiginninnera annertusiartuinnarpoq. Aaqqissuusseqqinneq kommunit killeqarfii nutaat imaluunniit allaffissornikkut allannguutit taamaallaat pineqanngillat. Inuiaqatigiit qanoq ingerlassanersut, siunissarlu qanoq ittoq pilersikkusunneripput pineqarpoq. Paasissutissat amerlaqisut misissorpakka, ullullu amerlasuut politikkikkut anguniakkat, aningaasatigut tunngavigisat kingunerisassallu naatsorsuutigineqartut misissoqqissaarlugit. Arriitsumik assiliaq ersarinnerulersoq saqqummersikkiartulerpoq.

Peqatigisaanilli ernumaneq annertusiartorpoq.

Allaaserisap naammassineranut qanilliartortillunga takorluukkat qanoq ilillutik piviusunngortinneqarsinnaanersut takujuminaanneruleriartorpoq. Assersuutigalugu oqaatigissagaanni, soorlu eqqumiitsumik kusanartumik qalipaatersorneqarsimasoq isiginnaarlugu, ungasissumit isigalugu kusanartutut isikkoqartoq, qanilligaannili immikkoortui ajornartorsiutinik annertuumik takutitsisut, taakkulu pillugit aaqqiissutissaqarluarnernik takussutissaqanngitsoq. Allaaserisaq tunniummagu eqqarsaat ataasiinnaq eqqarsaatigilerpara: Tamanna piviusorsiunngilaq.

Taamaattorli aaqqissuusseqqinneq akuersissutigineqarpoq.

Kommunit aaqqissuuteqqinneqarnerat nunani avannarlerni allani assingusunik aaqqissuusseqqinnernit isumassarsiaavoq. Siunertarineqarpoq pisortat allaffissornerata pitsaanerulersinnissaa, aningaasatigut iluaqutaasumik ingerlatsineq kiisalu innuttaasut nunap tamakkerlugu assigiinnerusumik sullissinneqarnissaat. Neriorsuutigineqartut angisuupput. Kommunit anginerusut aningaasatigut nukittunerulissapput, suliamikkut avatangiisit pitsaanerulerlutik allaffissornikkullu piginnaasaqarnerulerlutik, tamannalu naggataatigut innuttaasunut iluaqutaasussaavoq.

Ullumikkut kingumut qiviarutsigu oqaatigisariaqarparput ineriartorneq arlalitsigut naatsorsuutigisamit allaanerusimasoq.

Illoqarfiit anginersaat suli alliartorput, illoqarfiilli mikinerusut nunaqarfiillu amerlasuut ukiuni kingullerni innuttaasa ikiliartornerat, suliffiit ikiliartornerat kiisalu sullissiviit ilaat atorunnaarsikkiartuaarneqarnerat misigisimavaat. Peqatigisaanik kommunit allaffissornerisa annersaat aqutsiveqarfinni katersorneqarpoq, tamannalu innuttaasut kommunillu akornanni ungasinnerulersimanermik misigineqartumik pilersitsivoq.

Amerlanernut kinguneraa suliat sivisunerusumik suliarineqartarnerat, kommunimut saaffiginninnissamut ajornarnerulersitsineq kiisalu pisortat sullissinerannut qanittuunerup annikinnerulersimaneranik misigisaqarneq. Najukkami tunngaveqarluni ingerlatsineq, siornatigut kommunit sulineranni pinngortitamisut ilaasoq, sumiiffinni arlalinni sanngiillisimasoq misinnarpoq.

Aaqqissuusseqqinneq pisortani sulisut pillugit aamma annertuunik kinguneqarpoq. Aaqqissuussaanerup allanngortinneqarneratigut suliffiit nuunneqarput, sulisullu ilaat aqutsiveqarfinnut nuunnissaq imaluunniit suliffissarsiortariaqalerneq akornanni toqqaasariaqarlutik. Najukkani inuiaqatigiinnut amerlasuunut tamanna suliffinnik piginnaasanillu annaasaqaataavoq.

Peqatigisaanik ineriartorneq aningaasaliissutit, ilinniagaqarnissamut periarfissat pisortallu sullissiviisa illoqarfinni anginerpaani katersuukkiartuinnarnerannik kinguneqarpoq. Ullumikkut inuiaqatigiinni mikinerusuni amerlasuuni innuttaasut, suliffiit sullissiviillu pingaaruteqartut attatiinnarniarlugit unammillernartoqarpoq.

Isumaginninnermut tunngasut ilaanni innuttaasut suli utaqqisarnerit sivisuut pisariaqartitaminnillu kiffartuussinissamut killilimmik periarfissaqarnermik misigisaqarput. Peqatigisaanik kommunit suliffeqarfiillu sulisoqarnikkut ilinniarluarsimasunik amigaateqarnerup annertusiartornera tikkuartarpaat, ilaatigut utoqqarnik paaqqinninneq, meeqqeriviit allatigullu isumaginninnermi pingaaruteqartuni. Tamanna aaqqiiviginiarlugu sulisut nunanit allaneersut amerlanerusut atorfinitsinneqartaleraluarput.

Tamatuma saniatigut inuiaqatigiinni allatigut aamma ernumanartumik ineriartortoqarpoq. Pinerluuteqartarneq arlalitsigut sakkortunerulersimavoq, inuusuttullu amerliartuinnartut pinerluttulerinermut kisitsisini ilanngunneqartarlutik. Soorunami unammillernartut taakku kommunit aaqqissuuteqqinneqarnerannik kisimi nassuiarneqarsinnaanngillat, kisianni takutippaat inuiaqatigiinni ineriartorneq pisariusuusoq, aaqqissuussaanikkullu allannguutit tamaasa ataatsimut kingunerisassaat tunngavigalugit nalilersorneqartariaqartut.

Ullumikkut ilinniartuunerma nalaani eqqarsaatigisakka ukiut qulit marluk missaasa kingorna atuareqqillugit nassuerutigisariaqarpara taamanikkut ernumassutigisakka amerlasuut suli atuummata. Tamanna isumaqanngilaq kommunit aaqqissuuteqqinneqarnerat siunertaqarluanngitsoq. Paarlattuanik. Anguniakkat piviusuupput, pisortallu ingerlatsinerannik nutarterinissamik kissaateqarneq paasinarpoq. Kisianni siunertat ajunngitsut naammanngillat. Politikkikkut aaqqissuusseqqinnerit angusaat piviusut tunngavigalugit ingerlaavartumik nalilersorneqartariaqarput, pisariaqartitsinerlu naapertorlugu allanngortinneqarnissamut piareersimallutik, piviusup naatsorsuutigineqartumit allaanerusumik ineriartortarnera pissutigalugu.

Kalaallit Nunaanni ineriartorneq allaanerusoq angorusukkutsigu, pisariaqartipparput ammasumik oqallinneq – suna sunniuteqarnersoq sunaannginnersorlu pillugu. Soorunami akisussaaffik politikkikkut aalajangiisartunut annertunerpaamikippoq, kisianni taakkununnga kisimiinngilaq. Ineriartorneq innuttaasut, inuussutissarsiortut, peqatigiiffiit najukkallu ataatsimoorlutik ilusilersortarpaat.

Taamaattumik tamatta oqallinnermut pitsaasumik peqataasariaqarpugut, aaqqiissutissanik siunnersuuteqartariaqarpugut, inuiaqatigiillu sumut ingerlanerat pillugu akisussaaffimmik avitseqatigiittariaqarluta. Ataatsimoorluta akisussaaffeqarnerput misilittakkanillu ilinniarnissamut piumassuseqarnikkut kisimi qulakkiissavarput Kalaallit Nunaat tamakkerluni ineriartornissamut periarfissaqarnissaa – illoqarfiit anginersaat kisiisa pinnagit.Nederst på formularen