Maluginiagassaavoq qanoq ililluni oqaasertalersuineq allanngorsinnaanersoq, tamarmik Danmarkip nunasiaateqartuusimasutut ajunngitsuliorsimanerarlugu sammivilersorlugit. Kalaallit Nunaat aningaasaqarnikkut Danmarkimit pinngitsuuisinnaannginnerariarlugu, tassanngaannaq Danmarkip Nunarput pillugu sinneqartooruteqarsimanngisaannarsimaneranut saatillugu – tamarmik nunasiaateqarnermi Danmarkip siunertamigut ajunngitsuinnaasimaneranik takussutissiiniartut. Taamak oqaatsinik atoruminarsaaneq matuugaqarpoq, tassami oqaluttuarisaanitsinni nunatta pisuussutai tigoorarlugit aningaasarsiutigisimaneri qaangiinnarniarneqarput – aamma Inuiaat Kalaallit namminiussuseqarumallutik tunngavissaqarlutik oqalunnerannut, tigussaanerusumillu ineriartorumanerat qaangiinnarniarneqarpoq.
All.: Vivian Motzfeldt, siulittaasup tullia, Siumut
Maanna Ivittuuni orsugiassiorfik pillugu eqqartuineq ersersitsivoq, qanoq danskit oqaaseqartartut ilisimatuullu eqqartuinermik allanngortitsiniarnerannik. Iluanaarutit qassiusimassagaluarnersut uniffiginiarsaraat, ilutigisaanillu kaaviiaartinneqarsimasut qassiusimanersut avaqqunniarsaralugit, aamma eqqortoq ilanngullugu, pisuussutit taakku ukiorpassuarni Danmarkip aningaasarsiorneranut ilaqutaasimasut, assinganik Kalaallit Nunaanni ineriartornermik pilersitsisimanatik.
Taamatut periuseqarneq tassaavoq pisimasoq allanngortillugu nassuiaatitalersuiniarneq – Kalaallit Nunaata nammineq oqaluttuarisaanerminik paasisimasaqarneranik nalornilersitsisussaq, aamma nammineq naleqarnerminut nalornilersitsisussaq.
Siumup danskit aningaasaqarnermut ministeriata aningaasarsiornermut tunngasunik oqaluttuarisaanikkut qulaajaasoqarnissaa pillugu neriorsuinera tikilluaqquaa, orsugiasiorfik pillugu piviusulersaarutip saqqummiunneqarnerata kingorna Danmarkimut pingaaruteqarsimanera ilisimaneqalermat iliuuseqarnialerunarmat. Kisianni aningaasaliissutit atorneqartussat taamaallaat oqaluttuarisaanermik misissuinissamut atorneqarnissaat pineqarpoq. Pisimasoq tamakkiisumik paasiniarneqartariaqarpoq, taannalu pissappat suliassaq annerujussuuvoq, ilanngunneqartariaqarmat aningaasarsiornikkut pissutsit Nunatta Danmarkillu akornanni qanoq inissisimasimanersut.
Maannakkut qulaajassallugit amigaatigisavut arlaqarput, ilaatigut qanoq Nunatsinniit pisuussutit innuttaasunut iluaqutaanerutinnagit annissorneqartarsimaneranut tunngasut. Marmoriliup aamma K’ugdligssani aamaruutissarsiorfiup oqaluttuarisaanerisa qulaajarneqarnissaat suli amigaatigineqarput – taakkuinnaat assersuutitut tigussagaanni – tamarmillu takutitsigunarput qanoq aaqqissuuteqqissaakkamik avaqqulluta iluanaarniartoqarsimaneranik. Maanna piffissanngorpoq pissusiusimasut tamakkua oqaluuserissallugit aamma suleqatigiinneq naligiinnermik tunngaveqartoq aqqutissiuullugulu piumasarissallugu.
Danskit oqaluttuarisaat
Danskit oqaluttuarisaat, Kalaallit Nunaat Danmarkimit tamakkiisumik aningaasalersorneqarnermisut pinngitsuuisinnaanngitsoq unittariaqarpoq. Danmarki nunat tamalaat akornanni malittarisassanut imminut pituttorsimasuuvoq, tamakkununngalu ilaapput Naalagaaffiit Peqatigiffiata aalajangersagai – ilaatigut aalajangersagaq 1514 – tassani nunasiaateqarnerup atorunnaarsinneqarnissaanik maleruaqquneqartoq naammassisassaq pineqarluni. Ilutigisaanik 1953-imi Nunatta kunngeqarfimmut ilanngutitinneqarnera allanngortillugu nassuiaatitalersorneqarsimasoq qulaajarneqartariaqarpoq. Oqaluttuarisaanerput eqqortoq ilisimassallugu pisariaqarpoq, qanoq ilanngutitiinnarneqarsimaneq taanna pisinnaasimanersoq – aamma Inuiaat Kalaallit peqataatinnagit.
Kalaallit Nunaat tassaanngilaq allattarfissuaq imaqanngitsoq nunami allamiut piumasannguaminnik titartaaffigisinnaasaat. Nunaavoq oqaluttuassartalerujussuaq, nukittuumik kulturilik aamma innuttaqartoq nunarsuarmi sumiiffiit peqqarniissinnaanerpaasut ilaanni naleqqussaqqissaarsimasunik. Nunarput taamaallaat sulerinani allat pisuussutaanik tigooraasutut oqaluttuariniaannassagaani, tamanna pingaarniakujunniutaaginnarani oqaluttuarisaanermik ilisimasaqanngilluinnarneruvoq.
Siunissarput uagut nammineq aalajangissavarput
Imminut akerlilersorneruvoq oqaaseqartartut ilaasa uniuillutik oqaluttuarisarmassuk, ilumut Kalaallit Nunaata nammineq pisuussutini atorlugit pilersaarusiorlunilu attanneqarsinnaasumik atuisinnaassuseqarnera apeqquserlugu. Eqqortoq unaavoq, Kalaallit Nunaat akisussaassuseqartumik nammineq pisuussutinik atuinermigut aningaasarsiornikkut namminiussuseqarnissani aqqutissiuussinnaammagu – tamannalu aatsaat pisinnaavoq uagut nammineq aallaavigaluta ineriartortitsineq aallartissinnaagutsigu, allanit oqaluttuuneqarata nunarsuarput qanoq allanngujuitsuutigineranik. Oqaloqatigiinnissat tullinnguuttut qularnanngitsumik aalajangiisuussapput, ilumut peqatigiilluta siunissaqarnersugut.