Isumaqatigiissutaavoq uagut peqataatinnata nunarput oqaluuserineqartassanngitsoq. Taanna suli qarsupinneqartartoq isigaarput. Alloriaqqinnissarput pisariaqalersoq, nunatta soqutigisai illersorniarlugit siuarsarniarlugillu, pisariaqartutigut piviusunngortitsinissarput aallartittariaqavimmat. Taamaammat siumut ingerlaqqikkumalluta Namminersorneq pillugu Inatsimmi § 21 ammarneqartariaqarpoq.
All.: Doris J. Jensen, politikikkut oqaaseqartartoq
USA-mi Præsident oqariartorpoq Amerikap nunarput pigilissagaa aammalu aqutsineq Amerikamit akisussaaffigineqalissasoq.
Nunatta pisiarineqarnissaa siunertaralugu, inatsisissamik massakkut Amerikami suliaqartoqarpoq nalilersorneqarporlu nunarput Qallunaat Nunaannut qanoq akilerneqassanersoq.
USA-p Præsidentia aammalu qallunaat Statsministeriat pisortatigoortumik oqarasuaatikkut oqaloqatigiimmata, naqissuserneqarpoq oqariartuutigineqartut Præsidentip pimoorukkai aamma tusagassiortut apeqqarissaarneranni oqaatigaa sakkutuulersorsinnaaneq mattunneqanngitsoq.
Pisoq pillugu 2019-mi Nunatta oqariartuutaa kingumut oqariartuutigineqarpoq, nunarput tuniniagaanngitsoq pisiassaanngitsorlu aamma siunissaq kalaallit namminneq akisussaaffigigaat aalajangigassaralugulu. Tamanna Amerikap Præsidentiata soqutiginagu akerlianik siorasaaruteqarpoq, Qallunaat Nunaannut niueqatigiinnermi akitsuutinik qaffaassalluni soorluttaaq nunat allat maannakkut niueqatigiinnermi akitsuutitigut eqqungaareertut.
Danmark nunatsinnut naammattumik iliuuseqanngitsutut aammalu iligeeqatigiinni pitsaanngitsumik ingerlatsisutut Amerikarmiunik nalilerneqarpoq, tamannattaaq partiit siuttuisa tv-kkut oqallitsinneqarneranni naqissuserneqarpoq, tassami naalagaaffiup illersornissamut isumaqatigiissut tamakkiisumik kivinnikuunngilaa tamannalu ilanngullugu Amerikap Præsidentiata isornartorsiorpaa.
Pisut tamakkua nunarsuatsinni inuiaqatigiit akornanni aammalu politikikkut sulinermi toqqissisimajunnaartitsipput, nunatsinni oqartussaasut avataani inissisimatinneqarput nunarpullu naalagaaffinngortinnagu nammineerluta pisortatigoortumik oqaloqatiginnissinnaanerit killeqartuassapput. Taamaattumik Siumut isumaqarpoq, nunatut inissinnerlunnginnissarput pillugu, Inatsisartut nutaat naalagaaffinngornissatsinnut aqqutissaq pillugu piaarnerpaamik erseqqissaassuteqassasut, taamalu Namminersorneq pillugu Inatsimmi § 21 aqqutissatut isigineqarluni ammaaneqassasoq. Tamanna isumaqassaaq uagut qulaalluta isumaqatiginninniarnerit ingerlanneqassanngitsut aamma nutaamik aaqqissuussinissaq Inuiaat Kalaallit piumasarigaat.
Isumaqatigiissutaavoq uagut peqataatinnata nunarput oqaluuserineqartassanngitsoq amerlasuutigulli oqaasiinnaasoq tamanna takusarparput, aamma ulluni makkunani, taamaattumik Siumumi isumaqarpugut piffissanngortoq nunatsinni akisussaasut tamakkiisumik akisussaaffimmik tigusissasut.
Inatsisartut nutaat aqqutigalugit Naalakkersuisut Danmarkimut isumaqatiginninniarnissaat qulakkeerneqassaaq. Naalakkersuisut Inatsisartullu politikikkut, inatsisitigut allaffissornikkullu piareersimassapput, tamatuma peqatigisaanik nunatta avataaniittunut allanut isumaqatiginninniarsinnaaneq piareersimaffigineqassaaq aaliangiinissanut avataaniit sunnerneqanngikkaluarluni nunattali soqutigisai aallaavigalugit.
Oqaluttuarisaanitsinni nunarput arlaleriarluni avataaniit aalajangiiffigineqartarsimavoq politikikkut periusissiornikkullu sunniuteqarfiginngisatsinnik, aalajangiinerit taamaattut nunatsinnut kinguneqartarsimapput.
§ 21-p ammarneqarnerata qulakkiissavaa Naalagaaffiit akornanni, Naalagaaffiit Peqatigiiffiat aqqutigalugu inatsisit naapertorlugit, nunatta nukittuumik inissisimanissaa.
Pisut kingulliit erseqqissumik takutippaat siunissarput namminiussuseqarnerpullu pingaartillugu alloriaqqinnissarput pisariaqalersoq, nunatta soqutigisai illersorniarlugit siuarsarniarlugillu, pisariaqartutigut piviusunngortitsinissarput aallartittariaqavimmat.